Detsembris korraldatakse Eestis kaks üsna erinevat pidu, mis sageli ühte patta pannakse. Jõulupidu on firma või seltskonna enda õhtu ja selle kuupäeva saab ise valida. Aastavahetuse pidu toimub ühel kindlal ööl ja selle ümber on terve riik korraga liikvel. Sellest ainsast erinevusest kasvab välja peaaegu kõik muu: hind, ajakava, külaliste käitumine ja see, mida tehnikalt oodata.
Käime läbi kohad, kus need kaks pidu päriselt lahku lähevad. Seekord on 31. detsember neljapäev ja 1. jaanuar reede, nii et tekib pikk nädalavahetus. See mõjutab nii kohalejõudmist kui ka seda, kui kaua külalised jäävad.
Jõulupeol jaguneb tähelepanu ühtlaselt: tervitus, söök, juhi sõnavõtt, meelelahutus, tants. Aastavahetusel on kogu õhtu üles ehitatud ühe hetke ümber. Kõik enne kesköö on sissejuhatus ja kõik pärast on järelpidu.
Korraldaja ülesanne ei ole õhtut ühtlaselt täita, vaid hoida tempot nii, et kella 23.30 paiku oleks seltskond koos ja ärkvel, mitte laiali ja väsinud. Praktikas tähendab see ühte asja: ära pane kõige tugevamat programmiosa kella üheksa peale. Jäta see kesköö lähedale või kohe pärast seda.
Jõulupeo võib panna kolmapäevale või detsembri algusesse ning saada nii parema hinna kui ka parema valiku kohti. Aastavahetusel seda võimalust ei ole. Kalendris on üks kuupäev ja kõik tahavad sama kuupäeva. Saalid, toitlustus, muusika ja tehnika müüakse sel ööl kõige varem välja ning hinnad on aasta kõrgeimad.
Sellest tuleneb ainus reegel, mis aastavahetusel tõesti kehtib: broneeri varem, kui tundub vajalik. Oleme ajastusest pikemalt kirjutanud postituses millal broneerida peo koht ja tehnika — aastavahetuse puhul tasub sama ajaskaalat veel kuu või poolteist ettepoole nihutada.
Jõulupeol on seltskond homogeenne: kolleegid, sageli ilma kaaslasteta, kõik tunnevad üksteist. Aastavahetusel on laud tavaliselt segu — pere, sõbrad, kaaslased, vahel ka lapsed varasemas osas. Vanusevahe võib olla nelikümmend aastat.
See muudab kaht asja. Esiteks ei tööta sisemine huumor ja firmasisesed naljad, mis jõulupeol hästi istuvad. Teiseks peab programm olema selline, kuhu saab sisse ja välja astuda — kohustuslik ühismäng, kus kõik peavad korraga osalema, jätab osa seltskonnast kõrvale.
Segaseltskond mõjutab ka muusikavalikut. Jõulupeol saab terve õhtu sõita ühe stiiliga, aastavahetusel läheb vaja vähemalt kolme plokki: rahulik taustamuusika söögi ajal, tuttavam ja laiemale publikule mõeldud osa enne kesköö ning alles pärast kesköö see, mida tantsupõrand päriselt ootab. Kui õhtut veab juht või DJ, lepi see jaotus eelnevalt kokku, sest kohapeal seda ümber mängida on hiline.
Aastavahetuse ajakava koostatakse tagurpidi — kesköö on fikseeritud punkt ja kõik muu asetub selle ümber. Üks töötav skeem näeb välja nii:
Kõige sagedasem viga on lasta seltskonnal kella 23 paiku laiali valguda — suitsetama, autosse, koju helistama. Tagasi saab nad kokku umbes kümne minutiga, mida sul ei ole. Hoia kella 23 ja 23.45 vahel saalis midagi, mis hoiab inimesed ruumis.
Jõulupeol jaotub fototsooni kasutus õhtu peale laiali. Aastavahetusel tekib kaks selget piiki: üks õhtu alguses, kui riided ja soeng on veel värsked, ja teine kohe pärast kesköö, kui kõik tahavad pilti just sellest hetkest. Teine piik on järsk ja lühike.
Sellega saab arvestada juba paigutuses. Fotoboks võtab umbes ühe ruutmeetri ja tausta laius on 1,5–2 meetrit ning kõrgus 2,5 meetrit, nii et see mahub ka väiksemasse saali — aga pane see nii, et kesköö järel ei teki järjekorda keset tantsupõrandat. Kui ootad korraga suurt vooru, töötab fotopeegel paremini kui kinnine boks: juhtnupud on peeglis endas, kaader on püstine ja inimene mahub täispikkuses, nii et sinna saab korraga rohkem rahvast.
Teine asi, mis aastavahetusel sagedamini ette tuleb, on soov saada foto kohe kätte. Prinditud pilt töötab siin paremini kui ükski rekvisiit: 10×15 formaat sobib jagamiseks ja 5×15 fotoriba kipub kaduma külaliste rahakottidesse, mis on täpselt see, mida sa tahad. Digitaalne koopia tasub lisaks saata ka järgmisel päeval, sest 1. jaanuari hommikul vaadatakse telefoni kindlasti.
Sisu poolest tasub lugeda eraldi juhendit jõulupeo fototsooni kohta — tausta ja valguse loogika on sama, muutub ainult rekvisiitide ja ajastuse osa. Ajastuse enda kohta oleme kirjutanud postituses millal fototsoon avada.
Aastavahetuse tehniline pool erineb jõulupeost eelkõige logistika poolest. Saal antakse sageli üle hiljem, sest päeval on seal veel midagi muud toimunud, ja hommikul tuleb tehnika ära viia ajal, mil linn on vaikne, aga personal on väsinud.
Rendiaja osas on loogika lihtne: aastavahetusel tasub tehnika tellida vähemalt kesköö järgse tunni võrra pikemaks, kui esialgu tundub. Just see tund on õhtu kõige produktiivsem.
See on erinevus, mida jõulupeo puhul üldse ei teki. 31. detsembri öösel on takso kallim ja ooteaeg pikem ning kaine juht on seltskonnas haruldus. Külaliste lahkumine ei ole seega ajakava lõpp, vaid eraldi planeeritav osa.
Praktilised sammud: lepi kutsel kokku üks selge lõpukellaaeg, lisa kutsesse paar lähima majutuse nime, ja kui pidu on linnast väljas, korralda ühistransport vähemalt ühes suunas. See üks otsus mõjutab külaliste rahulolu rohkem kui menüü.
Kui teed aastavahetuse pidu esimest korda, piisab neljast sammust õiges järjekorras.
Kui tahad, et see osa oleks tehtud, saada meile kuupäev, koht ja külaliste arv — teeme pakkumise fototsooni, heli ja juhi kohta ühes kirjas. Aastavahetuse kuupäevad täituvad varakult, nii et varasem päring tähendab lihtsalt suuremat valikut.
